Marju Kõivupuu “Loomad eestlaste elus ja folklooris”

Seda raamatut on lihtne lugeda, aga suhteliselt raske tutvustada, senised tutvustajad on enamvähem ühtmoodi kirjutanud (Marko Tiidelepp, Ülle Harju , Valentina Brovina , Kõivupuu enda tutvustus) tuues välja sisukorra ja katked sissejuhatusest. Ja ega magi neist targem pole, et siis valik koduloomi (koer, kass, härg, hobune, lehm, lammas, siga, kits) ja valik metsloomi (hunt, karu, mäger, jänes, siil, rebane) ja valik veeloomi (ebapärlikarp, vähk, kobras, hüljes, vaal) ja endeloomad ja ohvriloomad ja mütoloogilised loomad ja loomad rahvameditsiinis ja eraldi veel lemmikloomadest. Peatükkide ülesehitus on sutsu ebaühtlane, aga läbiv on põhimõte, et pisut loodusteaduslikku, pisut omi mälestusi, pisut ajaloolist ülevaadet ja rahvapärimuse kokkuvõtteid ning vahele arhiividest pärit jutukatked; kõik Kõivupuulikult soravalt kokku põimitud ja ladusalt jutustatud.

Raamatukogus oli selle raamatu põhjal ka kirjanduskohvik, külas oli folklorist Liisa Vesik. Sellest jutuajamisest tuli lisaks, et Kõivupuule peaks mingi eraldi teenetemärgi andma, sest oma lobeda ja köitva jutustamisstiiliga, seda nii elus kui kirjasõnas, on ta teinud tohutu töö folkloori populariseerimisel; et mütoloogiliste loomade puhul oli kratt üle ja koerakoonlane puudu; et tegelikult on rahavaluulet päris palju kokku kogutud ja ka päris palju sellest on digitaliseeritud ja kättesaadav; et kuna rahvapärimuse kogujad ise igale poole ei jõua, siis Eesti Kirjandusmuuseum ootab hea meelega kaastöid, miks mitte ka veebi kaudu http://kratt.folklore.ee/ .

Kazuo Ishiguro “Maetud hiiglane”

 

Kuidas otsida tsitaate? Esimene võimalus on muidugi raamatut lugedes kirjutada välja lauseid, mis lausa kenitlevad: “Vaata, vaata, vaata mind, kui ilus ma olen!”, teine võimalus on tekst pärast raamatu lugemist veel kord üle sirvida ja otsida kohti, mis seda raamatut kõige rohkem iseloomustavad, ja kolmas võimalus on võtta lugemata raamat, lapata seda siit ja sealt ja lasta silmadel üle libiseda, kas on midagi kasutuskõlbulikku. Ma pean tunnistama, et Ishiguro puhul, kui ma tema Nobeli preemia puhul raamatukogus väljapanekut tegin, läks mul käiku suures osas see kolmas võimalus. Aga ka nii lapates sain ma tast mingi ülevaate ja sain aru, et mulle lihtsalt ei istu Ishiguro stiil, kuigi see on igas raamatus natuke isemoodi, on see ikkagi minu jaoks kuidagi kuiv ja hakitud ja liiga sordiini all, kõige hullem tundus “Mägede kahvatu terendus” (see hunnik lihtlauseid!) ja kõige lugemissõbralikum “Nokturnid” (seda võiks kunagi täitsa korralikult lugeda). Aga oli ka üks raamat, mida ma olin lugenud — “Maetud hiiglane” — ja enda meelest sain ma sealt küll kätte selle lõigu, mis raamatut täitsa iseloomustada võiks. Et siis aeg ja mälu ja teekond ja midagi müstilist. Imeilusas kujunduses! Aga kuidagi kaugeks ja külmaks ja seosetuks ja stiililt liiga ebamugavaks jäi see tekst mu jaoks…

Tsitaadid:

Andrzej Sapkowski “Haldjate veri”

Lugesin. Meeldis. Ootan järge. Romaan on sutsu teistsuguse õhustikuga kui eelnevad jutukogud, aga uhket fantaasiamaailma, kirjut tegelaskonda, põnevust, üllatusi, erinevaid kõrvalpilke, mustavõitu huumorit ja mõtteainest peale raamatu lugemist jagub endiselt.

Eesti ulme — 7 lemmikut

Ilma järjestuseta eesti autorite ulmeteosed, mis on mulle meeldinud, muljet avaldanud või painama jäänud:

Romaanid

Indrek Hargla “French ja Koulu”
Maniakkide Tänav “Mehitamata inimesed”
Tiit Tarlap “Lõhestusjoon”
Veiko Belials “Ashinari kroonikad”
Andrus Kivirähk “Liblikas”
Matt Barker “Leegitsev täiskuu”
Siim Veskimees “Poolel teel”

Jutud

Indrek Hargla “Väendru”
Indrek Hargla “Roos ja lumekristall”
Karen Orlau “Rannahiidsed”
Meelis Friedenthal “Nerissa”
Manikkide Tänav “Euromant”
Mehis Heinsaar “1976”
Veiko Belials “Kolmas udu”

Kogumikud

“Stalker 2002”
Indrek Hargla “Pan Grpowski üheksa juhtumit”
Karen Orlau “Sealtmaalt”
“Saladuslik tsaar”
Indrek Hargla “Roos ja lumekristall”
Veiko Belials “Helesiniste liivade laul”
“Õudne Eesti”

oktoobrikohvik

Aleksandr Puškin “Luulet”

Meie peres on käibel lause, et “emme on nii tütre moodi”, mis antud juhul tähendab seda, et kui emma-kumma käest lemmikraamatut küsida, siis sõltuvalt tujust ja parasjagu peasolevaist mõtteist võib saada väga erinevaid vastuseid, sest, noh, elu jooksul on ikka päris palju raamatuid loetud ja päris paljud neist on täitsa-täitsa meeldinud, aga seda ühte ja ainumast isiklikku kultusraamatut ei ole. Niiet võtsin endale vabaduse ja ei hakanudki ema öeldud erinevate raamatute laviinist midagi valima, vaid võtsin selle, mida mäletan, et ta korduvalt luges — Aleksandr Puškini “Luulet”, just see Loomingu Raamatukogu oma, kus Kalju Kanguri tõlked. Sedasama lugesin ma ka keskkooli ajal koolitunniks, sest selles on kuidagi huvitavam ja vallatum valik kui n “Kooli kirjavara” sarjas olnud kogus.

Luuletusi ja luulekatkeid:

Tõde

Tõe jälgi ikka taga aetud,
nii kaua on, kui püsib maa,
on vaieldud ja mõtteid vaetud,
on targutatud nii ja naa……..

Hea nõuanne

Hoog trallile meid kandku trallilt,
täis tuld, et muret me ei teaks,
las sõge pööbel elab hallilt,
miks teda matkima me peaks…….

Prosaist ja poeet

Miks prosaist, näed tühja vaeva?
Mis tahes mõte mulle laena:
ta teravaks teen jäägitult,
sulgkerge riimi saab ta mult,
ning vibukeelele, mis pingul,
ta sean, et hoogne oleks lend,
vean vibu looka, et see vingub,
ja hoidku vaenlane siis end!

Minu hauakiri

On siia maetud Puškin. Lõbusast maailmakärast,
kus muusad, armastus, tal tuli ära kolida.
Ei olnud vooruslik, kuid südamlik ja, taeva pärast,
                  hea inimene oli ta.

Mons Kallentoft “Südatalvine ohverdus”

Selles raamatus oli paar head momenti. Esteks see teemasse sobiv talv oli tõesti külm ja kõle ja talv ja vähemalt raamatu algupoolel päris hästi edasi antud. Testeks see võte, et ka vaesele mõrvatule antakse sõna, raamatu algupoolel tundus see huvitav ja omapärane, raamatu lõpuks tüütas ära. Ja see ongi selle raamatu suurim puudus — tüütas ära. Igatahes selle autori uut krimkat ma niipea ette ei võta. Ja … õmm … SPOILER!!! … mulle ei meeldi, kui raamatutes on mõrva põhjuseks raske lapsepõlvega p**sse keeratud psüühika…