Mul oli siia punkti alla nii palju Plaane ja Mõtteid, aga kuu saab äkiste kohe läbi ja Plaanid ja Mõtted istuvad ikka kuskil nurgalauas ja vaidlevad, et mihuke neist see kõikse toredam on. Tulemus — minek luuleriiuli juurde ja esimene silmajääv kogu, mis tingimustele vastab.
Näppujäänu oli ok, et ei ole mu meelest väga hea, aga piinatuna ma end ka ei tundnud. Emotsioonid olid olemas, aga sõnastused oleks võinud veidi settinumad olla, kuigi täitsa kenasid ümberütlemisi ja väljendeid sattus ka vahele. Vabavärss oli ses kogus kuidagi parem ja loomulikum, riimid olid vahel sellised kistumakanti. Tunnustan katsetamisjulgust (n tsükkel “Lumi”) ja tahet mure luulesse valada (olgu selleks lein või argimured). Tulemus — no oleks võinud olla parem … aga ma usun, et oma lugeja see kogu siiski leiab.
Kõige sügavama mulje jättis mulle lk 18-19 olev luuletus “Ootus”.
Sulepuru 