Online party ehk veebitantsupeo Summer of Hope 2022 korraldas Taisa Jah Surya, kes on Ukraina tantsija ja tantsuõpetaja.
Võimas, et Taisa selles hullus olukorras sellise ürituse korraldas!
Ilus, kurb, lootustandev.
Taisale saab annetada PayPal taisa-tribal@ukr.net .
Kõik tantsijad on plylistis
Fakesnake
Muusikavalik oli ühelt poolt sellest, et see In Extremo lugu on mind ammu painanud, et selle peaks ära tantsima, nüüd tundus see eriti asjakohane olevat, et loits tervenemisele ja sõnasõnaline “tagganeggo vaennlane”. Filmimiseks sai valitud Kreutzwaldi monumendi esine Emajõe ääres, täitsa kogemata jäi Kalevipoeg ka peale.
Suvel oli Tartus osa Vabaduse puiesteest Autovabaduse puiestee. Et ma arvan aru saavat, miks selline asi ette võeti, aga mu silmis see ikka päriselt ei toiminud. Mõneti oli asjal jumet, aga ma loodan, et järgmine kord mõeldaks pisut paremini asjad läbi, eelkõige ühistransport ja esinemisala ja ruum jalutajatele-jalgratturitele. Mis oli väga tore ja mida võiks suviti olla ka autovabaduseta kuskil pargis, oli lastebassein.
Tartu tantsijaid jõudis sinna puiesteele omajagu, mõnedele (Romaška, Maljarka, Saltatriculi) elasin FB vahendusel kaasa, mõnda (Shate tantsukool) nägin vilksamisi möödaminnes, vaid Sansaara omad nägin suures osas oma silmaga ära.
Meil oli kaks satsi. Teisipäevane vihmane päev, aga Ilmataat oli madude sõber ja keeras vihmavalangu kinni viis minutit enne libamadude tantsu. See esinemine läks enamvähem, päris õiget tunnetust ei olnud ja jalad polnud tänavakividega veel harjunud, aga päris untsu ka miskit ei läinud. Esmaspäevane läks ladusamalt ja lõbusamalt, ilm oli ilus, pealtvaatajaid-kaasaelajaid jagus, jalad tundsid end kindlamalt ja hoog oli sees 🙂
2021
See koroona lõi kõik plaanid segi ja tuju kadus ka kuskile metsa. Aga tasapisi hakkas elu taastuma. Suve alul sai jälle hakata trenne tegema ja 6. augustil rahva ette tantsumurule.
Otava Yolt oleks paljugi võtta, see Ivani lugu meeldis meile iseäranis hästi.
Kui ühel aastal oli ATSi ühistantsu lauluks Putokazi “Naranča”, siis meile meeldis tegelt see poolakate variant – Percivali “Naranca” — rohkem. Nõnda siis tegime ühistantsu Putokazi järgi ära, aga mujale minekuks võtame poolakad.
Ja küll on vahva, et keegi meist (ja see keegi ei ole kindlasti mina) ka moodsal muusikal silma peal hoiab 🙂
Teiste esinemistest jäid silma Duende kõhutantsu omad, kes olid täitsa toredad (ja mul on kahju, et nad muidu tavalistel Tartu kõhutantsuüritustel end nii vähe näitavad), päris suurt osa tantsukool Fleur lavastusest “Algusest”, mis oli kuidagi väga hea, selline mõttega, just nende vanusele sobiv, tehniliselt hästi esitatud ja emotsioonid olid ka olemas, ja jupikesi rahvatantsijatest, mis oli kena vaheldus :)
Sulepuru 