Tõlkelaboratoorim oli Elin Sütiste koolitus, mis õpetas rohkem tähele panema pildi ja sõna seoseid.
Mõned katked-näited kodutöödest:
Illustratsioon ühele tekstilõigule. Kasutasin starryai pildigeneraatorit, mis tihtipeale annab puhast jama, aga mis võib vahel ka täitsa õigesse suunda minevaid pilte teha. Igatahes mina sain oma peaaegu ideaalpildi kätte.

Kujundada Juhan Liivi luulekogu:
Ex Libris. Ma olen oma eksliibrise peale mõelnud ja … suhteliselt mitte kuskile jõudnud. Ühel hetkel ostsin sule pildiga templi, et kui just on vaja oma raamatut kuidagi märgistada, siis ühest sulekujutisest võiks ju piisata. Niisiis on mul praegu selline minimalistlik ja tehniliselt lahenduselt ülilihtne eksliibris, mis viitab nimele ja suurt ei millelegi muule. Täiendustega suleke:
Üks ülesanne andis hea võimaluse takkajärgi üle mõelda, et mis ma selle Alveri tantsuga siis tegin.
Fantaasiatants Betti Alveri loomingu ainetel, täpsemalt on aluseks “Korallid Emajões”, “Tulipunane vihmavari” ja “Lugu valgest varesest”.
vihmavari (kui konkreetne vihmavari, aga ka kui unistused, pettumused, lapsepõlv, kasvamine)
kaelakee (kui konkreetne Emajõkke visatav kaelakee, aga ka kui mälestused, rituaalsed toimingud, lein)
Bettid (erinevatel eluhetkedel)
muusika (sealt on oluline ainult sõna “river”, mis kostab ka hästi välja, keskmine kuulaja muid sõnu ei pane tähele ja see oli muusikavaliku puhul ka oluline — river kui jõe asendus)
korallide vetteviskamine
natuke kaudsemad asendused
Emajõgi (kui see konkreetne Emajõgi, aga kui aeg ja aja voolamine (lehvikloorid))
valge vares (kui otsene väljavõte pealkirjast, tähistamaks hetki tudengiajast ja ajast, mis möödus koos Talvikuga, selline (takkajärgi? sest toimumise ajal nii selgelt ei teadvusta?) helge hetk (isise tiivad))
muusika (sobiv dünaamika, dramaatika ning meeleolu, et tundeid tulvil, parasjagu jõuline, natuke meeleheitlik, aga mitte päris, vahelduv tempo toob esile nii suuremad emotsioonid kui vaiksemad meenutushetked)
kõik on kogu aeg laval (kõik me elu hetked on meis korraga kaasas)
välja jäid väga paljud asjad — kogu “Lugu valgest varesest” tegevustik, “Tulipunase vihmavarju” tegevustik, osa luuletusest “Korallid Emasjões”
vihmavarjudega Bettide arv
suhtlushetked Bettide vahel
jõe osatähtsus
no ja kõik see muu koreograafia
jõgi alustab ja topib oma nina aegajalt muu tegevuse vahele
vihmavarjud ei jää päriselt lapsepõlve, vaid tulevad korraks tagasi
Ega seda tagasi tõlkida hästi ei anna, aga olulised märksõnad — “vihmavari”, “keegi viskas oma punase kee kuskile”, “seal olid mingid tiivad” ja “see ei olnud väga lõbus lugu” — peaks nagu selles tõlkes olemas olema. Olenevalt vaatajast ja tema vaatepunktist, meelestatusest ja/või teadmistest võib ühisosa olla suuremgi ning võib tulla ka lisandusi, millele tantsutegijad ei mõelnud (üks vaataja leidis sealt Talviku kohalolu).
Kui tuli lisaküsimus, et kui teadlikud need säilitamise-loobumise-muutmise momendid tantsu loomisel olid, siis sai vastus selline:
Otsused tulid pigem emotsiooni ja kõhutunde pealt, läbimõeldus tuli pigem sellest, et tantsijatele tuli ju kuidagi ära rääkida, mida nad tantsima hakkavad. Lähtepunkt oli Alver, järgmine oli tantsutrupi koosseis, siis Alveri juurde tagasi — valik, mis on need märksõnad, mis on mu meelest olulised, siis kangastus mulle üldjoonis (ja siin on see imelik hetk, mille puhul on raske näppu peale panna, et kuidas see tuli, tuli kuidagi kogu kupatus korraga), siis muusikavalik ja siis sammud, kusjuures korallidega Betti ja tiibadega Betti sobitasid oma liikumised ise etteantud muusikavahemikku ja sellesse, mida nad mu meelest oleks pidanud väljendama. Et mõnes mõttes ma olen seda tantsu jupiti proovide käigus sõnadeks tagasi tõlkinud.
Üks kursuseslaid ka:
Kui see kursusepakkumine kuskil ette jookseb, siis ma küll soovitan. Minu jaoks selle kursuse põhiuba oli, et aitas analüüsida, miks ja kuidas me mingeid asju teeme (ja vahele ka, et mida me üldse teeme). Sõna ja pilti võib siduda ka intuitiivselt, aga ikkagi on hea teada, et selle sidumise kohta on ka mingid teooriad olemas ja vahel tasuks nende teoreetiliste punktide peale natuke mõelda. Selles kursuses oli palju vabadust ja loomingulisust, parajal määral ajude ragistamist ning toetav ja osavalt läbi teemade juhtiv õpetaja. Kui ma alul kursusele registreerimisel mõtlesin pigem oma hobide peale, siis tegelikult oli mulle sellest kursusest töiselt rohkem kasu.
Kahe nädala tööplaan: