Oh noored, noored… Ei, tegelt, päris hea oli vahelduseks lugeda noortekat, kus noortel ei ole KÕIKI maailma hädasid ja probleeme vaja kanda, piisab tavalisest argielust ja armuvalust ka. See armuvalu oli minu maitse jaoks küll liiga roosa ja roosa rosetiga, aga sihtgrupi jaoks tõenäoliselt sobiv. Roosamanna jäi olemata ja see mõjus kuidagi pedagoogiliselt… Mingi pildi tollaste noorte keelekasutusest saab, kuigi see on üldjoontes selline suht korraliku tütarlapse keel, ning mingeid vihjeid elukorraldusest ka, näiteks ma pole tähele pannudki, et film ja kino noortele nii tähtsad on. Aaa, siis ma tegin väikest guugeldamist ja sain teada, et autor oli kirjutamise ajal 15-16. Sellise vanuse kohta oli see päris tubli tükk raamatut.
Sulepuru 