Seda raamatut lugesin ma kaua, alustasin suvel, siis jäi seisma ja lõpetasin nüüd. Aga hea, et nii läks, sest suvel lugedes ma omaette natuke iroonitsesin, aga praegu ma võtan kokku, et oli selline nunnu kodukootud, maavillane ja kolkakultuuri edendava maiguga raamat, aga miks ka mitte, üldse mitte kõikse hullem harrastuskirjandus, mida ma lugema olen juhtund. Kindluse mõttes — see ei ole halvustus, see on tunnustus :) Sest keegi peab ju seda ka tegema ja tore, kui seda hästi tehakse :) Jätkugu autoril kirjutamislusti ka järgmiste osade jaoks!
Sulepuru 