Ma ei saa öelda, et see oleks mu lapsepõlve lemmikraamat olnud, aga kui ma seda nüüd üle lugesin, siis tulid paljud kohad ja sõnastused niiii tuttavad ette, et ju ma lapsepõlves lugesin seda ikka korduvalt. Selle raamatu nautimise jaoks oleks vaja sellist huumorisoolikat, mida mul ei ole (mul kuskil teises kohas ja/või teise kujuga), aga omajagu tore lugemine ühest pöörasest suvevaheajast oli see ikka. Nostalgia ka, et pikad suved ja postiljoni hobused ja… Ma lugesin 2006. a väljaande järelsõnast, et Kristiina Kassile oleks kangesti Roosimemme taoline tegelane päriseluski meeldinud. Edgar Valteri pildid olid siis ja olid ka nüüd imelised.
Sulepuru 