Mulle ei meeldinud see raamat nii hästi kui Kajale meeldis. Tore lugemine oli küll, jaa, aga mul polnud seda õiget tuju ja mul on tunne, et mul jäi nende Londoni jõgede ja ajalooliste teatraalide ja kaasaegsete võlurite ja tublide politseinike rägastikus praegu midagi väga olulist kahe silma vahele. Ehk tuleb see midagi välja järgmise osaga. Või ma võtan seda osa kunagi veel kord lugeda. Selle puudujäägi tunde pealt ma rohkemat seekord ei kirjutakski, kui siis ehk soovituse, et oodake see õige lugemise tunne ära, palju parem on, ma ise olen vahel liiga kärsitu, kuigi ka nii oli tegu hea raamatuga :)
Londoni jõed:
Sulepuru 