Küll on tore, et mõnikord satuvad raamatud pihku kuidagi õiges järjekorras :)
Seda väliselt ilusat ja sisult põnevat Bromi “Krampust” võib võrrelda Gaimani “Ameerika jumalatega”, mastaapsust on küll vähem ja elegantsi ka, aga põhiidee – iidsed jumalad ja jumalasarnased tänapäeva Ameerikas tänapäevaste inimestega asju ajamas ja mõte, et jumalad on elus seni, kuni neid usutakse või vähemalt kuni nende nimel teatud tavasid täidetakse – on sama ning ega teostus Gaimanile väga palju alla ei jää.
Selles loos on Krampus Loki tütre Heli poeg, Ragnarök on kuskil 10.-11. sajandil ära olnud ja suurem osa jumalaist, hiidudest ja muist üleloomulikeist surnud, elus ja Maal on hundid, kaarnad, Krampus ja Balder. Ja Balder on – tarampapaa – Jõuluvana! Jõuluvana, kes püüab ajaga kaasas käia ja saadab Krampuse, kes ta peale Ragnarökki eksinult uitamast üles korjas, vangistusse. Ja nüüd tulevad mängu inimesed, kes kogemata selle vastasseisu keskele satuvad – Krampuse teenrid ja raamatu tegelik peategelane Jesse.
Raamatu alul on mitte just väga eduka muusiku Jesse suurim mure, kust leida eraldielavale tütrele sobivat jõulukinki, raamatu edenedes tekivad lahkhelid nii kohaliku politseiülema kui sama kandi kurikaeltega. Ja siis tulevad niigi segast olemist segasemaks ajama Krampus ja Jõuluvana ja – heihoo! – edasi lugege ise :)
Autori koduleht http://www.bromart.com/
Sulepuru 