Ameerika väikelinn ja purpurpunaste õitega lilled.
Kuppel, tuumasõjahirm ja muud hirmud.
Läbirääkimised, läbirääkimised tulnukate ja inimestega.
Kui ma seda kunagi varem lugesin, siis see meeldis mulle väga. Nüüd kadus see väga ära, aga meeldis endiselt.
Eks iga inimene pakib oma seljakotti elu jooksul mitu korda ümber. Kui ma vaatan seda “Jumalate valikut”, siis siit oleks üsna paljut võtta. Praegu maa võtan mõned toredad detailid, näiteks muusikapuud, indiaaniteema, keskkonnaalased mõtisklused. Originaal ilmus 1971. a ja ma tunnustan Simakit indiaaniteema tõstatamise ja lahtikirjutamise eest. Kuigi tänapäeva pilguga natuke naiivne ja idealistlik, aga tolle aja kontekstis võis see täitsa abiks olla ning kui kuulata Indrek Pargi mõtisklust sellest, et kuna nii palju kombestikku on ajas kaduma läinud, siis on vaikselt tekkimas hõimudeülene panindiaani kultuur, siis võib ju tulevikunägemuses mingit üldistust teha küll. Simak hõimunimesid ei kasutanud, vihjete järgi arvan, et ühe hõimu puhul võib tegu olla odžibvedega. Keskonnaalased mõtted on Simakil küll lihtsustatud ja ebamäärased, aga mõnda aega edasimõtisklemiseks võib kaasa küll võtta. Kümmekond aastat tagasi oleks ma siit võtnud robotid ja nendega seotud eetikaprobleemistiku, omapärase lähtepositsiooni, kus maal on vaid käputäis inimesi, ülejäänud on ise või meelevaldselt kusagil kaugetel tähtedel. Veel varem oleks ma proovinud sotti saada religiooniga seotud sasipuntrast, seda on lopsakalt ja mitme nurga alt, ning lasknud end kaasa kiskuda inimvõimete arenemise võimalikustest. Eeldus, et 5000 aastaga keel eriti ei muutu, on natuke veider, aga kui võtta, et ka inimiga pikenes ja keelevahetus käib põlvkonniti, siis las olla, selle teema korjaku keegi teine üles. Loo ülesehituse, kus on mitu vaatepunkti ja mitme inimese hääled, ja selle saimakliku nukkerilusa meeleolu oleks ma aga iga kord üritanud kotti toppida, eks nüüdki :)
Clifford D. Simak on enamasti kirjutanud väga häid teadusliku fantastika valda minevaid teoseid, “Talismani vennaskond” on katsetus fantasy vallast.
Skeem* on paigas:
1.1. Kangelane saab ülesande.
1.2 . Kangelane tõrgub ülesandele vastu.
1.3. Kangelasele esitatakse füüsilisi või verbaalseid argumente, et ta ülesande vastu võtaks. (Sedakorda piisab verbaalsest veenmisest.)
1.4. Kangelane võtab ülesannet täita.
1.5. Asutakse teele.
2.1. Kangelane saab abiväge.
2.2. Kokkupõrked pahadega. Saadakse pahadelt peksa. Siis saavad pahad peksa.
2.3. Kangelane hakkab ülesandes kahtlema, abivägi turgutab vaimu.
Punktid 2.1, 2.2 ja 2.3 käibivad mitu korda ja vaheldumisi. „Talismani vennaskonnas“ alustab seltskond kangelane + tallipoiss + sõjaratsu + eesel + koer, teekonnal lisandub veel erisugust rahvast, nii et kokku saab üks üsna kirju kamp. Pahade osas on on nii luust ja lihast kaabakaid kui ka mitut sorti mütoloogilisi kurjameid.
2.4. Viimne lahing suure võidu ja õilsa ohverdusega.
3. Ülesanne kas a) saab täidetud või b) jääb täitmata. Loe raamat läbi ja tõmba sobivale vastusele joon alla.
Ulmekirjanduse Baasis on teos pälvinud suhteliselt positiivseid arvustusi, mõned üksikud mõrumad märkused on ka sisse lükitud. Minu kokkuvõte on, et kui asi pulkadeks lahti võtta, siis ei ole lool ju väga viga (on kangelane, on eesmärk, on teekond, on toredalt segane seltskond, on piisavalt madinat, on näpuotsaga filosoofiat, on alternatiivajalugu), aga kui see kõik kokku panna, siis jääb nagu midagi olulist puudu. Viimaste lehekülgedeni ootasin ja lootsin, et nüüd läheb huvitavaks. Aga enne lõppes raamat otsa… Ja Simaki tavapärasest enam või vähem huumoriga vürtsitatud helgest ja soojast õhkkonnast tundsin ma ka puudust.
Ega raamat just kehv olnud, kui fantasy-nälg suur, siis kõlbab süüa küll, aga kui on valida, siis Simakilt eelistan ma “Libahundi printsiipi”, “Vahejaama”, “Nagu õiekest väljal”, “Härjapõlvlaste kaitseala” või “Linna”. Fantasy riiulilt haaraks käsi pigem Michael Moorcocki, Robin Hobbi, George R. R. Martini, Poul Andersoni või Roger Zelazny teoste järele.
_______________________________
* Aluseks Juhan Habichi artikkel “Väike vihje teooria olemasolule” Algernon .- 2003, aprill
2008, ilmunud Lugemissoovituse blogis
Sulepuru 