Näääähhh… Kui eelmised osad olid tegevusajaga paar-kolm aastat, siis siin kisub kroonikaks kätte ära, tegevusaeg on paarkümmend aastat. No ikka lugesin lõpuni, sest tahtsin ju teada saada, kuidas asi lõpeb ja millisteks tegelased siis vanuse lisandudes muutuvad, aga ei olnud seda esimese osa hoogu, värskust ja võlu, see aastatepikkune skeemitamine tüütas ära ja midagi loo suhtes ootamatut väga ei toimunud. Klannisõda vaibub, bossid on küll vihavaenlased, aga alates sellest, kui keegi väljaspoolt klanni meisterdas pommi ja see tähendas aukoodeksi rikkumist — viga võisid saada ju ka klannidesse mittekuuluvad inimesed — teevad eri klannide nö töötavad kihid omavahel koostööd. Ja tuta-tuta-tutta, helge tuleviku poole, siia ja sinna küll salamõrvu ja majandusskeeme ja poliitilisi ülesostmisi ning vältimatuid kahjusid, aga klann kui selline ju jääb. Mnjah. Minu lugemissoovitus läheb sarja esimesele osale, edasi lugege omal vastutusel…
Netis on mäng, et milline tegelane sa oleksid https://www.playbuzz.com/item/c7a9882d-803c-4c13-812d-4c9a047c0f9d
Teine osa Rohekondi saagast. Kui esimene oli veel natuke noorteka-vaibiga, siis siin raamatus kasvatakse täis. Peategelased kohanevad oma äkiste kättetulnud ametite ja elukorraldustega, pereelu ja lapsed, pulmad ja matused, võitlused ja võidud, läbirääkimised ja lepped. Tegevus laieneb kodusaarelt kaugemale, tänavakaklusi jääb vähemaks, aga seda agaramalt püütakse majandust, kaubandust, poliitilist mõjuvõimu ja isiklikke sidemeid arendada. Ühtpidi oli jätkuvalt huvitav lugemine, sest tegelased on endiselt kaasahaaravad, aga segas see, et siin väljamõeldud maailmas oli väga igav geograafia ja väga vähe riike. Raamatu tempo kallal noriks ka natuke, et vahel läks jooksuga ja siis jäi venima ning mõned peatükid olid nagu romaani susatud novellid, et jaa, viisid tegevust edasi ja olid omaette täitsa head, aga stiililt nagu hästi ei sobinud tervikusse. 
Maffialugu ulmekuues.
Sulepuru 