India on vast piisavalt eksootiline, et siia punkti alla mahtuda. India on suur ja kirev ja Hemant Divate on Mumbais elav marathi kirjanik.
Ma ei saa öelda, et see luulekogu mulle just väga meeldinud oleks, huvitav oli küll. Kuigi mõndagi luuletust oleks lugedes tahtnud kärpida-tihendada, siis vahelduseks oli üsna omapäraseid kujundeid ja väljendeid.
Mul jäi mulje, et Hemant Divate on festivalikirjanik (no see on see kirjanik, kes lehvib mööda ilma festivalilt festivalile, kelle looming ei ole just suurepärane, aga silmapaistvalt kehv ka mitte, keda ikka kutsutakse (sest ta on huvitav esineja või lihtsalt tore inimene) ja kes ikka läheb (sest armastab reisida ja on pisut ülemäära edev või tal on raskusi ei-ütlemisega), osad kasvavad festivalikirjanikuks olemisest välja ja osad satuvad sinna küpsemas eas, niiet varem või hiljem võib neilt midagi suurepärast ka vilksatada).
Mathurale tuleb muidugi teha suur kummardus, nii selle kui kõigi teiste tõlketööde eest, et ta meie jaoks erinevaid võõraid ja tundmatuid maid ja kirjanikke tutvustada viitsib.
Ja kuigi Ganeša pilt India kirjaniku raamatu kõrval on klišee, siis mõnikord klišeed töötavad, vähemalt minu jaoks, sest Ganeša olevat praegu Indias kõige tuntum ja armastatum jumalus ja sobib nii ka tänapäevastel teemadel kirjutava India kirjaniku raamatu kõrvale.
Sulepuru 