Kuidas otsida tsitaate? Esimene võimalus on muidugi raamatut lugedes kirjutada välja lauseid, mis lausa kenitlevad: “Vaata, vaata, vaata mind, kui ilus ma olen!”, teine võimalus on tekst pärast raamatu lugemist veel kord üle sirvida ja otsida kohti, mis seda raamatut kõige rohkem iseloomustavad, ja kolmas võimalus on võtta lugemata raamat, lapata seda siit ja sealt ja lasta silmadel üle libiseda, kas on midagi kasutuskõlbulikku. Ma pean tunnistama, et Ishiguro puhul, kui ma tema Nobeli preemia puhul raamatukogus väljapanekut tegin, läks mul käiku suures osas see kolmas võimalus. Aga ka nii lapates sain ma tast mingi ülevaate ja sain aru, et mulle lihtsalt ei istu Ishiguro stiil, kuigi see on igas raamatus natuke isemoodi, on see ikkagi minu jaoks kuidagi kuiv ja hakitud ja liiga sordiini all, kõige hullem tundus “Mägede kahvatu terendus” (see hunnik lihtlauseid!) ja kõige lugemissõbralikum “Nokturnid” (seda võiks kunagi täitsa korralikult lugeda). Aga oli ka üks raamat, mida ma olin lugenud — “Maetud hiiglane” — ja enda meelest sain ma sealt küll kätte selle lõigu, mis raamatut täitsa iseloomustada võiks. Et siis aeg ja mälu ja teekond ja midagi müstilist. Imeilusas kujunduses! Aga kuidagi kaugeks ja külmaks ja seosetuks ja stiililt liiga ebamugavaks jäi see tekst mu jaoks…
Tsitaadid:
Sulepuru 