Lugemise väljakutsesse läheb kui kehva kaanekujundusega raamat. Ega see nüüd nii väga jube ka ei ole, inetumaid on riiulites küll, aga midagi positiivsemat ma nüüd küll öelda ei suuda.
Raamat ise on üks päris hästi kokkukirjutatud Rootsi krimka. Eripära on vast suht lobasemavõitu kirjutamisstiil ja politsei argirutiinile on tavapärasest rohkem tähelepanu ning kui harjumuspäraselt on Põhjamaade krimka keskmes ülipühendunud politseinik, siis siin on peaosaline selline aktiivne luru. Aga sel lurul on tublid kolleegid ja delegeerimisoskus — nii saab juhtum lahendatud ja kõik, kes tahaksid tema isiku, meetodite või kuluaruannete peale tuld ja tõrva sülitada, peavad pisema puhisemisega leppima.
Raamatust ja selle järjest on pikemalt juttu siin.
Sulepuru 