See oli üsna üllatusterohke lugemine.
Teemavalik — elu migreeniga. Paljud arvustajad on öelnud, et need migreenikirjeldused on väga tõesed ja tabavad. Niiet kui keegi tahab teada, mismoodi on elu migreeniga, siis see raamat annab päris adekvaatse pildi.
Keskkonna valik — Toronto ja IT-firma.
Tegelaskujude valik — peategelane on pooleldi eestlane, väga tugeva eesti-identiteediga, tema abikaasa on tüüpilina kanadalane.
Kõrvalteema — väliseestlus, need üle aegade kestvad põhimõtted ja käitumismustrid on nii mõnusalt edasi antud.
Ja lõppeks — alles järelsõna lugedes sain ma aru, et see on tõlgitud, aplaus tõlkijale, kes suutis jätta mulje, et see raamat ongi eesti keeles kirjutatud.
Ja veel kiidusõnu — tagakaane reklaamtekst on ootamatult hea.
Maia Sepa koduleht — http://www.maiasepp.com/
Kuidagi väga hästi sobib paari eelneva raamatuga (Gail Honeyman “Eleanor Oliphandil on kõik väga hästi”), kui eelmises oli juttu vaimsest tervisest, siis selles raamatus on juttu füüsilisest tervisest. Kiidu- ja laidusõnad on ka kokkuvõttes umbkaudu samad — et kaasahaaravalt ja kaasamõtlemapanevalt kirja pandud ning kaastunnet äratavad lood, aga nõrgavõitu lõpuga.
Sulepuru 