Ma seda punkti nähes mõtlesin kohe, et jätan need kõrgemad koolid kõrvale ja võtan selle kooli, kus ma kõige kauem käisin: Luunja Keskkool. Kõige tuntum kirjanik Luunja koolist tarkust taga nõudjatest on tõenäoliselt Anti Saar, kõige värskem noortele kirjutanud Anett Tuisk. Ühe luulekogu on välja andnud must klass eespool olnud Erika Elmend. Ja siis tuli meelde Järvseljalt pärit Rein Ahas. Ma ei mäleta, kas ma teda nägu- ja nimepidi kooliajal üldse teadsin, aga kunagi hiljem käis mingi andmete ühendamine korraks ära, et koolivend või nii.
Rein Ahase elu sai kahjuks ootamatult ja ebaõiglaselt vara otsa. Pärast tema surma kogusid sõbrad ta luuletused kokku ja andsid välja raamatuna “Ühepäevikute elu”.
Ega see luulekogu mingeid kirjanduslikke kõrgusi vallutama ei kipu, aga ühe geograafi hobiluuletustena … pilguheitena siseilma … meenutusena inimesest, keda ma ei tundnud … leitena, et mingid emotsioonid on universaalsed … jaa.
Ja ma sain nüüd teada, et paar aastat tagasi ilmus ka Rein Ahase mälestusplaat “Ühepäevikute elu”, kus tema tekste esitavad Ühepäevikud, Riho Sibul, Bonzo, Jäääär, Jaan Pärn ja Pahad Seemned ja Jääboiler. Hmm. Selle peaks kunagi kuskilt üles otsima.
Kui keegi teab veel Luunja kooli taustaga kirjanikke/kirjutajaid, siis ma hea meelega võtan mõne veel lisalugemisse.
Sulepuru 