Sass Henno “Mina olin siin. 2. Tagasitulek”

Kaua tehtud, kaunikene. Või kuidas see rahvasõna käiski. Seda raamatut on küll kaua tehtud. Kaunikene? Najaa, päris esimese osa tase ei ole, aga väga palju puudu ka ei jää. Ja olgem ausad, see esimese osa latt oli ikka väga kõrgel ka. Esimest osa lugesin siis, kui see ilmus, vahepeal üle lugenud ei ole, niiet mälestused pole just kõige värskemad, aga midagi on meeles ka, et võtta võrrelda seda esimest ja teist osa.

Ausus — See, kui südamest on tahetud kirjutada, või tasakaal, et kui palju on autori/tema sõprade kogemusi ja kui palju on seda ilukirjandusega tihendatud, on vist umbes sama.

Vihasus — Kui esimeses raamatus oli autor vihane kuidagi sihitult ja kogu maailma peale, siis siin teises osas on see viha suunatum, osalt teadlikult ja osalt, ma arvan, et autorilgi teadvustamata.

Keelekasutus — Oleks nagu natuke muutunud. See tänavakeel on endiselt ehe, aga mulle tundub, et teises osas on sellega pisut tagasi tõmmatud. Seeeest tundub asi lihvitum, teksti voolavus on võib-olla isegi sutsu parem siin teises osas.

Usutavus — Jaa, olemas mõlemas loos. Iseäranis, kui panna see ajastu konteksti. Aastatuhandevahetus oli hoopis midagi muud kui on praegune üldine ühiskondlik foon. Et ma mäletan neid meeleolusid, aga ma ei näe juba ammu sedasorti asju enda ümber.

Rass — Kui esimese osa Rassi ma suutsin isegi kuidagi mõista, et valed valikud küll, aga ma sain nagu aru, mis pinnalt need tulid, siis teise osa Rassi hästi ei suutnud. Olen ma ise vanemaks jäänud või on autor Rassi natuke teistsuguseks kirjutanud või midagi muud või nende kombo.

Pätipoiss eliitkoolis — Kui muidu võiks öelda, et paljud asjad on ühiskonnas võrreldes paarikümne aasta tagusega edasi läinud, siis see on küll üks punkt, mis on tagasi läinud. Siis oli võimalik, et kui poisil on ajud, siis ta sinna eliitkooli ka saab ja seal püsib, tänapäeval ainult ajudest ei piisa.

Vägivallavastasus — Kas vägivalda kirjeldav raamat saab olla vägivallavastase sõnumiga? Ilmselgelt saab. Kuigi mulle tundub, et esimesse ossa sai see natuke kogemata sisse kirjutatud ja teise ossa natuke liiga teadlikult sisse kirjutatud.

Tartu — Esimene osa oli väga Tartu, ma olin nii kohutavalt pettunud, kui film tegevustiku Tallinnasse tõi. Teises osas oli seda tartulikkust sutsu vähem, aga minu jaoks siiski oli Tartu täiesti tuntavalt kohal.

Kas soovitan — Ikka. Nii esimest kui teist osa. Nii noortele kui nende vanematele.