Top 10 raamatud, milles on juttu raamatukogudest ja raamatukoguhoidjatest

  • Vernor Vinge “Leek sügaviku kohal” – sealt on pärit minu lemmiksõnastus raamatukoguhoidja kohta – elukutseline asjaarmastaja.
  • Terry Pratchetti Kettamaailma lood ja “Vaibarahvas” – Pratchtti loomingus on minu mäletamist mööda kõige pühendunumad kirjanduslikud raamatukoguhoidjaid.
  • Umberto Eco “Roosi nimi” – raamatukoguhoidjaks olemine annab selle raamatu lugemisele erililse vaatepunkti.
  • Richard Brautigan “Abort” – üks eriline raamatukogu ja üks eriline raamatukoguhoidja.
  • Erich Segal “Armastuse lugu” – vast kõige romantilisem raamatukoguhoidjaga seotud lugu.
  • Neal Stephenson “Lumevaring” – küberpunklik lähenemine raamatukogule.
  • Walter M. Miller “Kantileen Leibowitzile” – raamat info hoidmisest ja säilimisest maailmalõpumeeleoludes.
  • Aleksandra Marinina “Etturid surevad enne teisi” – midagi ka krimisõpradele.
  • Henno Käo “Dondijutud” – äärmiselt stereotüüpne luuletaja-raamatukoguhoidja, aga muhedalt kirja pandud.
  • Haruki Murakami “Kafka mererannas”. Esimene ettejuhtuv tsitaat: “Meie üritame kõigest väest selle väeti raamatukoguga oma koduregioonile natukenegi kasulikud olla. Kogume ja pakume raamatuid armastavatele inimestele väljapaistvaid teoseid. Püüdleme inimliku ja sooja teeninduse poole. Otse loomulikult on meil puudusi. Ka meie võimetel on piirid. Kuid oma viletsate võimete piires anname endast maksimumi. Selle asemel et vaadata, mis meil puudu on, võiksite vaadata parem seda, mida me teinud oleme.”

30 raamatut, kus on juttu seksuaalse väärkohtlemise ohvritest

Nimestiku kokkupanemisel on kasutatud ühisaju, hõikasin välja üleskutse oma algset nimekirja täiendada Facebooki grupis “Virginia Woolf sind ei karda” ja kamba peale sai kokku selline pilt. Lisaks Pille Alaveri täiendus, et Carolyn Ainscough, Kay Toon „Läbimurre. Abiks lapsepõlves seksuaalset väärkohtlemist kogenuile“ on ainus asjalik eestikeelne tõlkeraamat, mis abistab seksuaalsest vääärkohtlemisest terveneda.

20 raamatut, kus peategelane või oluline kõrvaltegelane on pime või nägemispuudega

Vladimir Korolenko “Pime muusik”, William Shakespeare “Kuningas Lear”, Robert Louis Stevenson “Aarete saar”, Herbert George Wells “Pimedate maal ja teisi jutte”, Jose Saramago “Pimedus”, Stephen Kuusisto “Pimedate planeet”, Nicole C. Kear “Nüüd ma näen teid”, Marion Andra “Pimend”, Helen Keller “Minu elu lugu”, Kati Murutar “Abitu”, Toomas Raudam “Pime raamat”, John Wyndham “Trifiidide päev”, Jonathan Auxier “Osav Peter ja tema fantastilised silmad”, Gwen Cooper “Homerose odüsseia”, Anthony Doerr „Kõik see silmale nähtamatu valgus“, Charlotte Brontė “Jane Eyre”,Tommi Kinnunen “Peraküla”, Anna Smaill “Kellamäng”, John Green “Süü on tähtedel”, Roger Zelazny Amberi sari. Lisaks näidendid Brian Frieli “Molly Sweeney” ja Antonio Buero Vallejo “Lõõmav pimedus”. Nimekiri sai kokku oma lugemise ja Lugemise väljakutse grupi abil.

TOP 10 raamatut, kus naisel/tüdrukul on olnud tarvis end vastassoo esindajana esitleda ja mehe-/poisirõivaid kanda

  • Geoffrey Trease “Saladuse võti” (info vanaraamatu lehelt)
  • Terry Pratchett “Koletislik rügement” (muljetus Loterii blogis)
  • William Shakespeare “Kaheteistkümnes öö” (Margus Karsterpalu arvustus ühele ammusele etendusele)
  • George R. R. Martin sari “Jää ja tule laul” (hulk arvamusi-arvustusi George R. R. Martini loomingu kohta on kokku kogutud siia)
  •  Donna Woolfolk Cross “Paavst Johanna” (pikalt ja põhjalikult “Vana ja hea” raamatupoe blogis)
  • Peter Pohl “Janne, mu sõber” (Reet Krusten Postimehes)
  • Tanya Landman “Buffalo Soldier” (kirjutasin siin)
  • Philip Reeve “Here Lies Arthur” (kirjutasin siin)
  • Scott Westerfeld “Leviathan” (kirjutasin siin)
  • Eduard Bornhöhe “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (no siia ei ole küll mingit lisalinki vaja :) )