Selle raamatu lugemine läks mul kaua, kuigi see on hoogne ja kaasakiskuv kosmosekrimi, hea meelelahutus, mis paneb mõtlema lisaks krimiloole ka elukorralduse võimalikkusest Kuul, monopolide võimust, juriidikast ja korrakaitsest suletud süsteemis, kaasaelamapanevate karakterite olulisusest kirjanduses, rahvuslikest stereotüüpidest, juhuse ja isiksuse rollist ajaloos, isa-tütre vahelistest suhetest, sellest, et ükski inimene pole saar, ja mis sest vaesest Maast küll tulevikus saab… Ega kõik just liiga usutav ei olnud, aga seiklusloo tarbeks piisas küll.
Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2018
Erakkond “Üheksavägine”, Lehte Hainsalu “Olla üheksavägine”
Sattus Lehte Hainsalu meenutusteraamat pihku ja lugesin üsna hooga läbi. Ma väga mälestusi ei armasta, aga see oli päris kena tükk lugemist. Kunagi ma kirjutasin Hainsalust kursusetöö, seega midagi oli tuttavat, aga küllalt palju oli minu jaoks ka uut. Kuigi see raamat pole kuigi mahukas, siis tundub mulle, et selle raamatu kaudu saab Hainsalu isiku ja loomingu mõistmisele natuke lähemale küll. Ja ajastut ja ajalugu avab ka kuidagi servapidi ja omamoodi. Ilusas keeles kirjutatud pealegi. Aga kui see on selline eluõhtune tagasivaatav raamat, siis Erakkonna “Üheksavägine” on nooruslik kambakesi esmailmumine. Takkajärgi on päris põnev vaadata, et kes kuhu on välja jõudnud ja millest kunagi alustanud. Mõned luuletused sellest kogust (erinevatelt autoritelt) on endiselt mu lemmikud.
Curtis Sittenfeld “Väärt mees”
Oeh… Mulle meeldivad mängud kirjandusklassikaga ja mul olid päris suured ootused, aga tuli välja, et tegu on suht mudaliigasse kuuluva kirjavaraga, lubatud Jane Austeni õhustikust ja vaimukusest pole miskit järel, on vaid tegelaste nimed ja sugulussidemed ning mõne tegelase puhul mõned tuttavad iseloomujooned (n mr Bennet), aga nendega ei ole osatud midagi toredat peale hakata, tulemus on nüri naistekas. Ja kui Jane Austen oli oma ajast sammukese ees, siis Curtis Sittenfeld oma ajastutunnetuses sörgib seal kusagil sabapool…
Sulepuru 