Silvia Moreno-Garcia “Mehhiko õudusjutt” jäi mul poolele, aga nagu ma juba varem kirjutasin, et annan autorile veel võimaluse ja kui see tumedate asjade raamat kätte juhtus, hakkasin lugema.
Edenes päris hästi.
Raamatu peategelased on asteegi vampiiriprintsess, kes on kaotanud oma pere ja otsib pelgupaika Mexicos, ning Mexico tänavapoiss, kes on suutnud endale prügikorjajana enamvähem elatava tänavaelu välja mõelda ja ellu viia. Kõrvaltegelastena on erinevaid vampiire, politsei, kohalik maffia, tänavarahvast, neist kõige enam on lahti kirjutatud vampiirikütikogemusega naispolitseinik.
Kui ma Mercedes Lackeyst tegin lõppkokkuvõtte, et naiivne ja rikkalik, siis omamoodi sobib see iseloomustus selle Silvia Moreno-Garcia raamatu kohta ka. Silvia on küll Mercedesest kaasaegsem ja tumedam, pisut vähem naiivne ja veidi vähem roosa ning tsipa parem kirjutaja, aga hoog ja taustauuringu tase on mõlemal umbes sama.
Laias laastus — hästiloetav, mitte kuigi kaugele psühholoogiasse minev, aga kultuuriliselt ja seikluslikkuse mõttes täitsa põnev lugemine. Mulle täitsa meeldis :)
Ja spoiler — kutsu jääb ellu. Auh!