Tegelikult valmistas mulle heameelt pigem raamatu ilmumise fakt ise, noh et jaapani kaasaegset luulet ja ilusas kujunduses (tušimaal ja kalligraafia Shiokawa Motoko, nihonga maal Hatanaka Kokyo ja need valged jaapani kirjamärgid). Lugemisrõõmu ja luulenautimist leidsin ma siit kogust enda jaoks vähem.
Kogus on neli tsüklit: Sumikura Mariko “Armurüüs naine” ja “Unelmaid ketrav naine” ning Uemura Taeko “Õnnejuhuleiu muusale” ja “Tantsiv jumalanna”. Neist esimene tsükkel oli mulle kõige lihtsamini loetav, äratuntavamate kujundite ja võtetega ning kõige enam lugemiselamust pakkuv, ülejäänu jooksis seekord kuidagi mööda külgi maha. A võib-olla mõni teine kord sobib lugemiseks paremini.
Mõned nopped teemasse tähed ja armastus, ikka sest esimesest tsüklist:
Vastus / aster
Taevas on täis tähti,
õrnalt
vilgud
nende seas sina.
Ära mindki unusta!Üks täht / rubiin
Kui kiindumus
ja tulipunane leek
ajapikku jahtuvad,
saab neist tähe
vilkuv valgus.
Sulepuru 