See puu oleks küll võinud metsa jääda. Aga olemas see raamat nüüd on. Raamat koosneb kolmest osast, esimene on kirjeldus düstoopilisest saareelust läbi lapse silmade ja see osa oli isegi enamvähem, et see laps ei olnud kuigi terane, aga tal oli oma hääl, lisaks see järkjärguline maailma avamine ei olnud ka kõikse kehvem, teine osa oli kaasaegne linnaelu ja kuskil30ne noormees ja see oli nüri, kolmas osa viis otsad kokku ja see oli veel eriti nüri. Sellest oleks saanud midagi teha, idee on küll kulunud, aga kasutatav, ja paar omapärast detaili oli ju olemas ka. Ja autor oleks pidanud selgemat mõtlema, millisele sihtgrupile ta kirjutab, niigi lühikesse lukku on liiga erinevad jupid kokku sattunud.
Sulepuru 