Aitäh Mathurale, et ta mööda maailma uusi ja huvitavaid autoreid leiab ja tõlgib!
Niillas Holmberg on saami luuletaja. Nagu väikerahvaste luuletajatega ikka kipub olema, ei ole nad mitte üksnes iseenda, vaid kogu rahvuse esindajad kirjanduses, st suurrahva kirjanik saab seda endale lubada, et ta on on piisake või lumehelbeke, just nii eriline kui tahab ja tiivad kannavad, küll kokku saab ikka meri või lumehang, aga kui olla keset tundrat see üks puu, siis selle puu järgi tehakse järeldusi kogu tundra kohta, okei võib-olla on teada, et mõnikond km eemal on veel üks puu, aga ikkagi…
Niillas Holmbergi luule on kaasaegse luulekeelega, vabavärsis ja voolav. Teemadeks saami traditsioonid ja nende võimalused tänapäevases maailmas, suguvõsaportreed ja eneseotsingud, loodus ja loodustunnetus, koos- ja ebakõlad. Ma ei saa öelda, et ma neist luuletustest just lõpuni aru sain, aga huvitavalt mitmesse suunda kiskuvaid emotsioone ja mõtteuiualgmeid sain ma siit kogust küll. Seda enam, et kujundeina või vihjetena on lisaks Põhjamaale ka lõunapoolsemaid märksõnu. Igatahes jääb loomingu põhjal mulje autorist kui mitmekülgsete huvidega, suure lugemusega ning hooliva ja avara mõttelaadiga inimesest. Sutsu pessimistlikust ka … aga see on see soomlaslik pessimism, kust kõigest hoolimata pressib lootusekiiri läbi, kasvõi jonni pärast …
***
Mida teeb üks saam
kui eksib maastikul ära
ta läheb koju***
Ookean jäi mulle võõraks –
oli see enne või pärast seda,
kui olin oma paadi maha müünud?***
Sulepuru 