Tõnu Kilgase tütre Ellen Kilgase kirjapandud raamat oma isa elu- ja loometeest. Hästi erapoolik. A eks Tõnu Kilgase elu oli ju ka kirev kut pühademuna ja objektiivsete mustrite ja täppide tagaajamine niikuinii raskendatud. Mu jaoks oli raamat kohati kummalisevõitu ütlematajätmistega, aga ikkagi kirjaoskaja inimese kirjutatud. Tausta oli Ellen Kilgas juurde ka uurinud ja teiste mälestusi kokku ka korjanud. Ja pilte oli palju. Killuke teatriajalugu jälle paberil. Olgu siis sellinegi.
Ma olen Tõnu Kilgast laval vist ainult korra näinud, aegu tagasi Mustafana “Savoy ballis”. Seda mu meelest ta lustis mängida, vähemalt publikuni jõudis tunne, et lustis.
Sulepuru 