Guatemala | Sulepuru

Ja saabki selle aasta saatusesepa rännak otsa. Kirev ja ootamatute põigetega. Aitäh, Tiina, selle rännaku eest!

Alustasin luulega ja ka lõpetan luulega. Alustasin koduse luulega ja lõpetan kaugel Guatemalas.

Humberto Ak’abal (ka Ak’ab’al ja ka Akabal) on kitšee luuletaja. Kitšeed kuuluvad maiade hulka ja elavad peamiselt Guatemala kesk-lääne aladel. Humberto Ak’abal kirjutas põhiliselt kitšee keeles ning tegi siis autoritõlkeid hispaania keelde.

Humberto Ak’abali luulekeel on hästi napp, laetud, täpne, tähendusrikas. Väga hoolikalt valitud sõnad maalivad elavaid kujutluspilte, tekitavad üllatavaid seoseid, mängivad oskuslikult tunnetel. Korduvad loodusmärksõnad on kaljud, taevas, tähed, äike, kivid, vihm, lind — peamiselt vihmane ja öine mägismaa. Korduvad inimestega seotud märksõnad on isa, vanaisa, kann, kaev, mälestus, luuletaja — põlvest põlve edasikanduvad inimesed, esemed ja pärimused. Sinna kahe kategooria vahele jäävad hääl ja kummitus — sillad mitme maailma vahel.

Mulle need luuletused väga meeldisid. Tõid mulle nii mõtete kui emotsioonide kaaskõla ning ka sulaselget imetlust.

Ma tunnen kahjatsust, et (:)kivisildnik enam ei luuletoimeta, tal oli üldiselt väga hea nina, et mis on hea ja milliseid noori autoreid tasub utsitada, siinkohal tänu talle, et ta selle luulekogu enda kirjastuse alt trükki lasi. Miks ma varem seda luulekogu tähele ei pannud…

Luulenäiteid

Välgusähvatus

Vahel
ehmub taevas
pimedusest ära.

Välgusähvatus,
et näha
kas oleme siin all.

Tema üllatuseks
oleme me siin
täis usaldust,
et taevas
endiselt on ülal.

Kivid

Ega kivid ole tummad:
nad on lihtsalt vait.

Üksildane sõna

Luuletaja sõna
üksildane on kui kuu

ja täidab taeva.