Elizabeth Strout “Minu nimi on Lucy Barton”

Lugu naisest, kes saab hakkama.

Raamatus on fragmentaarseid pilguheite ühe nii neljakümnese naise ellu. Vaatluse all on tema suhted vanematega, õe-vennaga, abikaasaga, tütardega, naabritega, sekka tema kirjanikuks kasvamist ja loomeambitsioone. Tegevust jagub nii kolkasse kui New Yorki ja võib-olla on mõnele lugejale hea teada, et üsna suur osa tegevusest toimub haiglas.

Realistliku lugemisampsuna ma soovitan seda raamatut üsna soojalt. Tegu on raamatuga, kus on psühholoogiliselt usutavaid karaktereid, head stiilitunnetust, detailitäpsust ja ka üldistusvõimet. No kaanetekst võib-olla lubab liigagi palju, aga enamvähem sinnakanti kisub küll. 

Ääremärkusena — see romaan oli kuidagi nii ameerikalik. Ühtpidi kultuuriliselt hariv, teisalt ka natuke kummaline ja võõrastav.