Vorm: vabavärss ja proosaluule.
Märksõnad: tehis, keha, puudutus, sõda, lapsepõlv, sugu, elu, olevik, sõna, raamat, tahe.
Olek: otsiv, nentiv, ütlev.
Meeleolu: novembritaevas.
Mõjus?: Mõjus. Eriti ei meeldinud, aga mõjus. Intellektuaalselt ja emotsionaalselt.
uus vana tüdruk
ei loe enam uudiseid loen nüüd kuud ja küborgitest
olen uus vana tüdruk keeldun lugemast maailma nii
koledaks keeldun lugemast mehi veel koledamaks kui
uudistes räägitakse kuu räägib hoopis teist juttu ja nii
kuude kaua loen vaid kuud kuidas ta kuju muudab ja
kõborgitest mõlemad on rasked nagu akadeemiline
kirjandus samas kerge nagu usk kõige koledamasse
maailma kõikidest võimalikest koledatest maailmadest
maailmas kus enam ei osata lugeda kuud kus pole kunagi
piisavalt küborgeid:uus vana tüdruk
kritiseerib kapitalismi ja progressi
on anti-fašist ja anti-uusima-vidina-fetišist
kardab tehisintellektset tulevikku
usub tehnoloogia tarka kasutamisseuus vana tüdruk
kahtleb kõigis normatiivsetes praktikates
nagu suhted võim sugu samas vaatab vabaly
youtube’i make up tutoriale nii enese
ilustamine feministliku kriitika kui mediteerimise eesmärgiluus vana tüdruk
venitab keha nagu venitab arusaama sellest mis keha üldse onuus vana tüdruk
mastrubeerib nii käte dildo mägede kui cadillacigauus vana tüdruk
on taimetark kübersakraalne tehnonõid
paneb taro kaarte tunneb kehameridiaane
oskab ise keeta sugumuutvaid hormoone
võitleb naiste reproduktiivsete õiguste eest
vaststab anti-vakserluse kõrgentatud meeleolusiduus vana tüdruk
loeb uut ja vana
põlisrahvaste tarkusest utoopilis-spekulatiivse
futurismini ja kõike
mis sinna vahele jääbuus vana tüdruk
ei karda keerulisust
korraga suuremat ja situatiivset mõtlemist
ta saab aru et agressorile peab sama jõuliselt vastu hakkama
kui mõtlema alternatiive patriarhaalsele ja militaristlikule
maailmakorrale endalesee uus vana tüdruk
ei taha enam elada selles kohutavas ja kohutavalt igavas
meestemaailmas
kus vaid sõditakse kuigi võiks hoopis sõtkuda
tainast kõigi vahel suurte tükkidena jagatava toitva leiva jaoksuus vana tüdruk
kui ta ei soovi
ei pea olema
uus
vana
ega
tüdruk.
Ma arvan, et Sveta Grigorjeva tugevus on, et ta jutustab lugusid ja paneb mõtlema (olgu siis nõustuma või vastu vaidlema, aga mõtlema asjade üle, millele igapäevasaginas eriti mõelda ei viitsi/jaksa/taha), tal on kohati huvitavad kujundid/väljendid ja vahel selline omapärane kuskile üdini jõudev rütm (midagi sellist nagu üheksakümnendate tehno). Kui ma tunnen, et Grigorjeva kirjutab sellest, mis tal südamel, siis isegi siis, kui tal mu meelest nii väga õigus pole (no vahel tal mu meelest on ja vahel pole, nagu erinevate inimeste puhul suhtluses ikka ette tuleb, eksole), siis ma tunnustan seda, et ta tahab ja oskab seda väljendada ja seda on huvitav lugeda. Aga mõnikord ma tunnen, et ta jaurab seepärast, et tahab lihtsalt jaurata ja sellel ei ole sügavamat impulssi. See tundub tüütu ja lärmakas. Egas ma ju tea, millise luuletuse puhul tegelt see südamevalu ja millise puhul poos, aga eks ma oleta. Ilukirjanduse puhul on valed tõlgendused lubatud (vähemalt seni; vähemalt siis, kui ma ekstra ütlen, et see on vaid minu nägemus asjast).
Üldine soovitus: Kui te pole ühtegi Grigorjeva luulekogu lugenud, siis tasub mõnda neist proovida. Ükskõik, kus te oma poliitilisel skaalal olete. Midagi mõelda ja tunda saate ikka.
Arvustus: Marko Kivimäe Goodreadsis ja Lugemise väljakutse grupis.
Lisaartikkel: Sveta Grigorjeva “Aga Sveta, sa oled ju sotsiaalselt tundlik?” Sirbis. Aitas mul Sveta Grigorjevat pisut paremini mõista.
Sveta Grigorjeva kirjutab Sveta Grigorjevast. Kuivõrd on see Sveta Grigorjeva, kellest kirjutab Sveta Grigorjeva, sarnane sellele Sveta Grigorjevaga, kes kirjutab Sveta Grigorjevast, ei ole päris täpselt aru saada. Tundub, et üsna, aga mitte päris. Küllap annaks raamatu pealkiri mingi lisavihje või võtme selle küsimuse lahtimuukimiseks, aga nii palju see raamat nüüd mulle ka ei meeldinud, et ma selle peale ühte vana Ameerikamaa filmi viitsiks vaatama hakata. Igatahes on see Sveta Grigorjeva, kellest kirjutab Sveta Grigorjeva, eestivene päritolu vabakutseline koreograaf, tantsija ja luuletaja, suhtes eesti geeniusest joodikluuletajaga. Vahel jaurab see kirjutav Sveta Grigorjeva selle kirjutatava Sveta Grigorjeva elust ja olust niisama ja kohati on seda lugeda huvitav ja kohati tüütu, aga vahel saab Sveta Grigorjeva millelegi olulisele pihta ka, ja samamoodi, see oluline võib olla väljendatud väga tabavalt või mõnikord mitte nii väga. Mis see oluline on ja millised need tabavad kohad on, eks see ole muidugi lugeja silmades. Aga lugeda soovitan küll, sest ma arvan, et siin luulekogus on küll päris erinevatele lugejatele seda miskit, mida tabada.
Sulepuru 