Algus oli täitsa paljutõotav, et rannaküla ja tragid pensionärid ja esoteerikalaager. Parasjagu kirjeldav ja parasjagu aimata lastev ning mina lugesin välja ka irooniavirvendused, kõigi eelpool öeldud teemade kohta. Aga siis tuli äkšõn ja see oli ebahuvitav, tuimalt kirja pandud, uued sissetoodud tegelased olid kriipsujukud ning kogu see krimiliin oli möh, niiet see esialgne hea tunne kadus üsna ruttu. Noh et kui teil oma vaba ajaga midagi muud pole peale hakata ja uudishimu hõõgub, et kuidas siis see uus Eesti krimi on, siis lugege, muidu vast mitte…
Sulepuru 