Pisike luulekogu leinast. Ma usun, et sest kogust võib parasjagu teemas sees olijale lohutust ja mõistmist olla küll, muile on lihtsalt mõistmist. Luuletused on napid ja nukrad, vahele paar eluolulist proosalaastu.
***
see kirvevars
mäletab veel
sinu haaretlõhun puid,
hoides sest
kramplikult
kinni, justkui
sinu käestja muudkui
raiun ja raiunhinge kinni
silme eest
mustaks***
/—/ harjuda iseenda tumedate pooltega on valus ja raske. enese poolikuse ja saamatusega. miski jääb alati kripeldama.
Sulepuru 