Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — küberpunktantsu töötuba Sophiga

Selle üritusega sai kaks kärbest ühe hoobiga — liikumisaasta tähistamine ja presidendi uudishimupäevast osavõtt.

Teadaolevalt oli see esimene küberpunktantsu töötuba Eestis 🙂

Küberpunktantsu tuli õpetama Sophi, kes on on Ukraina fusion-tantsija, kes elab praegu Eestis. Tal on üle 11 aasta tantsukogemust. Praegu õpetab Sophi Tallinnas tribal-fusion tantsu ning täiustab oma tantsuoskusi, õppides tantsu kõrgetel kontsadel ja edendades küberpunki kui tantsustiili.
* * *
Sophi tutvustas töötuba nii:

Küberpunk? Üldiselt tunneme küberpunki kirjanduse, muusika ja samanimelise videomängu kaudu.
“Küberpunk, ulme alamžanr, millele on iseloomulikud kontrakultuuri antikangelased, kes on lõksus dehumaniseeritud kõrgtehnoloogilises tulevikus. Sõna “küberpunk” lõi kirjanik Bruce Bethke, kes kirjutas 1982. aastal sellise pealkirjaga jutu.” (Wikipedia)
Kogusin erinevatest moderntantsu stiilidest mitmeid elemente, et luua omaenda kontseptsiooni küberpunk-tantsust. Selle põhijooned on teravus, isoleeritus ja liigutuste õige geomeetria. Keha toimib nagu keerukas mehhanism, millel on ometi hing sees. Külmal välisilmel väljendab tantsija tundeid ja mõtteid, mida saab väljendada üksnes inimolend, mitte masin.
Laiendage oma tantsusõnavara ja avastage uusi loomingulisi ideid selles moderntantsu stiilis 17. novembril.
Uurime uudseid viise tuttavate tantsuliigutuste sooritamiseks;
Õpime tantsima isoleeritult;
Segame kokku erisuguseid koreograafiastiile.
Töötuba on avatud iga taseme tantsijatele, nii tütarlastele kui noormeestele. Vaja läheb vaid mugavaid rõivaid, sokke või pehmeid kingi ning head tuju 🙂
* * *

Aitäh, Sophi! Aitäh, tantsijad!

Mida me siis õppisime:

Fotod Ingrid Saare, Laura Loolaid

Ja äitah, Halliki ja Mai, tagant torkimast, et see liikumisaasta ürituste sari on tarvis ära teha! Aitäh Ingridile, tänu kellele on neist üritustest nii palju toredaid pilte! Aitäh Küllile plakatite ja Lindale reklaami eest! Aitäh raamatukogule, et see on selline töökoht, kus saab uudishimu erinevatel aladel taga ajada ning oma rõõme laiemalt jagada! Ja aitäh kõigile lugejatele!

Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — Raivo Ird ajaloolistest relvadest

Minu huvi mõõga vastu tuli läbi tantsu. Mõõk on mu meelest üks võimsamaid tantsuvahendeid. Aga mulle tundus, et enne kui mõõgaga tantsima hakata, ma peaks natuke teadma, misasi see mõõk on. Ja kuhu läheb mittesportlik pealtneljakümnene mõõgatarkust taga ajama? Õige — Eesti Ajaloolise Mõõgavõitluse Liitu kuuluvasse Sõdalaste Kotta, kus fanaatikud on nõus oma teadmisi jagama :) Ja nii ma seal paar tutvustavat tundi käisin. Väga huvitav ja hariv kogemus. Ma sain kindlustunnet mõõgaga tantsimisele, aga ka ootamatu boonuse — mul oli palju huvitavam fantaasiakirjandust või ajaloolisi romaane lugeda, sest ma tabasin aegajalt nüüd ära, milline autor teab enamvähem, kuidas ajalooliste relvadega ümber käiakse, milline autor ajab niisama pada. Niiet kui liikumisaasta plaanimiseks läks, siis olin ma kindel, et mingil kujul see mõõk sinna sisse tuleb.

Tuli näitlikustatud loengu kujul.

Ajaloolise mõõgavõitluse treener ja tegevvõistleja Raivo Ird tutvustas ajaloolisi relvi ja kaitserüüsid Rooma impeeriumi ajast kuni 15. sajandini, kaasas kaasajal valmistatud koopiaid. Relvi sai oma käega katsuda ja kaitserüüsid selga proovida ning Raivo Ird ja tema kaaslane demonstreerisd erinevate relvade tehnikaid, plusse ja miinuseid ka laval. Ajaloo mõttes mulle väga palju uut ei olnud, aga väga palju oli mus uinunud olekus, st kui ma kuulsin seda juttu, siis tuli mulle meelde, et jah, ma olen seda ju teadnud, aga kui keegi oleks küsinud, et mis ja kuidas see sel ja tol ajal oli, siis ma poleks osanud midagi vastata. Meeldetuletusena väga hea. Ja mulle paistis, et publikule oli samuti kas hea meeldetuletus või lausa uus info, igatahes kuulati süvenenult ja huviga.

Aitäh, Raivo Ird! Aitäh, kuulajad-vaatajad-proovijad!

Fotod Klaari Tamm, Ingrid Saare, Tiina Sulg

 

 

Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — Sille Vadi jalgrattaga sõitmise ilust

“See ei ole sport, see on meditatsioon,” ütleb Sille Vadi.

Selle teema esineja ma leidsin blogimaastikult. Sille Vadi on väga tundliku sõnaga blogija ning kõigi muude postituste vahel jäi mulle kord silma, et ta kirjutas imeilusasti jalgrattaga sõitmisest. See avastus, et jalgrattasõit ei ole ainult sport ja ei ole ainult transport, vaid võib olla hoopis midagi kolmandat, oli kuidagi värskendav ja mulle tundus, et sellest võiks pikemalt rääkida.

Nõnda sai ühel maikuõhtul räägitud, et miks ja kuidas võiks jalgrattasõite teha ja neid sõite mõtestada. Põhijutu rääkis Sille Vadi ja linnaratastest rääkis paar sõna Roman Meeksa. 

Jalgrattasõidule, märkamasuunamisele, hetkesolemisele ja liikumisrõõmule pühendatud õhtupoolik :)

Aitäh, Sille Vadi! Aitäh, Roman Meeksa! Aitäh, publik!

Sille Vadi blogipostitus jalgrattaga sõitmisest: “Millest ma räägin, kui ma räägin rattasõidust“.

Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — Helle-Riin Sõmer tantsu võlust ja “Vihurimäest”

See kohtumine oli mõeldud, et rääkida veidi tantsimise võlust ning et kõik soovijad saaksid õpetaja käe all selgeks sammud “Vihurimäe” ühistantsimisele Prima Vista raamatulaadal.

Helle-Riin Sõmer oli nüüd see õpetaja, keda ma polnud varem näinud, tuli see nimi tuttava tuttava soovituse peale. Helle-Riin Sõmer jättis väga sooja, toreda ja parasjagu käesolevat seltskonda arvestava tantsuõpetaja mulje ning peale pisukest tantsujuttu läks põhiaeg “Vihurimäe” harjutamisele. Kahju vaid, et rahvast vähevõitu oli.

Aitäh, Helle-Riin Sõmer! Aitäh, tantsijad!

Sellest üritusest jäid mu pildid vanasse telosse, päästa õnnestus vaid üks pilt.

Ja et sest harjutamisest ka kasu oli, on näha siit:

Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — Ave Freya flow-kunstidest

Teine teema oli flow-kunstid. See flow on üsna lai termin, mis võtab enda alla väga mitmeid vahenditega liikumisi, kõige tuntumad vahendid on poid ja erinevad tuletantsuvahendid (tulepoid, -lehvikud, -seelikud, -mõõgad, -piitsad jne), aga flow-kunstide vahendite hulka mahuvad ka tiivad, lehvikloorid, loorpoid ja miks mitte ka loorid ja ühtteist veel. 

Kes meist poleks imetlenud tuleartiste? Mina küll olen. Ühel aastal, kui mul sügisel natuke vabamalt aega oli ja Krista Palm kuulutas välja uue kursuse, läksin ma proovima. Tegelt ma nii väga tuld ei tahtnudki, mu mõttes olid loorpoid. Aga tule sain ma ka ära proovida, sain aru, et ilus küll, aga see pole minu jaoks. Poidega oli tore, aga mingi nõks jäi puudu. Ja talvel sai mu vabam aeg otsa. Ja sinna see jäi. Aga uudishimu sai rahuldatud :) Need loorpoid on mul endiselt hinge peal, aga ehk kunagi tulevikus.

Flow on rikkalik ja ilus :) Ja ma nii tahtsin seda teadmist laiemalt jagada :)

Ave Freya on kõhutantsija ja tuletantsija ja mõlema poole pealt ka õpetaja rollis olnud. Ma olin kõrvalt näinud tema pühendunud ja süstemaatilist lähenemist ja nii tundus ta hea valikuna sel teemal kõnelema ja töötuba tegema. Oli jah õige valik :) Ave Freya tegi toreda demonstratsiooni ja läbimõeldud esitluse ning kõiki kaasategemapaneva töötoa. Teadmistejagamisrohke, rõõmus ja hoogne õhtu oli :)

Aitäh, Ave Freya! Aitäh, poidekeerutajad!

Katke loengust:

Näide Ave Freya tuletantsust:

Fotod Ingrid Saare

Liikumisaasta Tartu Linnaraamatukogus — Erki Enkvist joogast

2023. aasta oli liikumisaasta. Tartu Linnaraamtukogus sai üheks liikumisaasta tähistamise viisiks huvitavate kohtumiste õhtute sari. Sarja mõte oli rääkida erinevatest liikumisviisidest ja mis seal salata, et üks oluline valikukriteerium oli, et see liikumisviis peaks mulle endale ka teatud huvi pakkuma ning et mul oleks kuskilt varasemast kogemusest ka esineja suhteliselt lihtsalt võtta. Teine kriteerium oli, et see liikumisviis võiks olla selline, et ka hiline alustaja võib sest rõõmu tunda, sest mitte kõik ei leia omale meelepärast liikumisviisi lapsepõlvest, mõnel võtab see hoopis rohkem aega.

Jooga tuli mulle esimesena pähe. Et ühtpidi on see suhteliselt levinud, teisalt siiski suhteliselt salapärane ning mu meelest ei ole joogataja vanusel suuremat tähtsust. Joogaga ei ole ma ise sõbraks saanud, aga ma ikka veel loodan, et kunagi ma leian sellega tegelemiseks rohkemat aega ja huvi. Mul on üks paarikuine joogakursuse kogemus ja seal oli treener just Erki Enkvist ja mulle meeldis tema suht maalähedane ja uhhuujutuvaba lähenemine. Niisiis küsisin talt, kas ta tahaks raamatukogus joogast pikemalt rääkida. Siis ma sain teada, et Erki Enkvist on biokeemik ja sedasorti “Mis on teaduslikult tõestatud ja mis umbluu joogaharrastuses” teema on teda ammu huvitanud ja ta tõesti tahaks sellest rääkida.

Ja nii see joogaõhtu teoks saigi. Aitäh, Erki Enkvist! Aitäh, kuulajad ja kaasategijad!

Erki Enkvist William J. Boardi raamatust „Jooga. Ohud ja võimalused“ Lugemissoovituse blogis.

Fotod Klaari Tamm, Indrid Saare, Tiina Sulg