“Robbie Burns: Witch Hunter” — tekst Gordon Rennie ja Emma Beeby, joonistused Tiernen Trevallion, kiri Jim Campbell (Renegade, 96 lk)
See graafiline romaan on tore fantaasialend — seda nii pildilises mõttes kui süžee ja karakterite poolest –, mis on inspireeritud Robert Burnsi elust ja loomingust, eelkõige poeemist “Tam o’Shanter”, mis ilmus trükis 1791. aastal, aga katkeid-viiteid on ka tema teistele tuntud luuletustele. Raamatu lõpus on Jerry Brannigani kirjutatud Burnsi lühielulugu ja väike valik Burnsi luuletusi.
2015. aastal pärjas Scottish Independent Book Alliance (ma parem ei ürita seda tõlkida) raamatu tiitlitega “Parim graafiline romaan”, “Parim autor” ja “Parim uustulnuk”.
Urmas Tõnissoni koostatud Robert Burnsi eestikeelses luulekogus “Mu arm on nagu ruske roos” (Ilmamaa, 120 lk) on enamasti Ralf Parve tõlked, aga tõlkinud on ka Ants Oras, Kullo Vende, Mart Mäger, Georg Eduard Luiga, Lydia Koidula, Johannes Vau, Karl August Hermann, Ado Grenzstein, Friedrich Reinhold Kreutzwald ja Urmas Tõnisson. Täitsa tore on, et nii mõnestki luuletusest on mitu versiooni ja mine võta kinni, mis see parem on, kas see, et “oo, mu arm on verev, verev roos” või et “mu arm on roos, kui ruske roos“, aga nii üldiselt on mu meelest Ralf Parvele Burnsi tõlkimine eriti hästi sobinud, kui sisu ka nii pärispäris sama pole, siis hoog ja meeleolu, riimi- ja rütmitunne tunduvad küll hästi edasi antud.
Hannes Varblane Robert Burnsist:
“Ta oli rahutu hing, kõva kärakamees ja seelikukütt, ent eelkõige haises ta andekusest. Burns oli küll lüüriline luuletaja, kuid ka terav satiirik. Ent kui täpsem olla, siis ta oli ning on vist ikka veel šoti luules kõik. Kuigi ta oli šoti marurahvuslane ning on tänastegi šoti separatistide iidol, peab kogu ingliskeelne kirjandusilm teda omaks.”
Üks tuntuimaid ja armastatumaid Burnsi laule:
Sulepuru 