Tükike tõsist ugri-doomi ehk maarahvalik mõistujutuke leiva-gremlinitest :)
Pilte rohkem kui sõnu, aga saavad sõnad-pildid kahepeale selle loo ära jutustatud küll.
Täitsa tore raamat. Parasjagu naljakas, parasjagu õpetlik, parasjagu rahwalik, parasjagu rahwuslik, parasjagu traditsiooniline, parasjagu tänapäewane, parasjagu õõwa ja parasjagu ilu. Punased leheweered toovad mu poolt weel lisaplusspunkte :)
Mu meelest on sel raamatul eeldusi kujuneda wäikesel lugejal selleks raamatuks, mida ikka ja jälle tahetakse kätte wõtta.
—-
Raamatu liigitamisega jään ma pisut hätta. Ühelt poolt selgelt lastekirjandus, aga reklaamis annab autor määratluse: “Raamat on lugemiseks ja vaatamiseks mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele.” No täiskasvanuile läheb siis ulmesse. Aga tegelt on vist ikkagi pigem lasteraamat ja täiskasvanu on juhu- või külalislugeja (ma arvan siinkohal lastele unejuttude lugejad või lapsega muidu koos lugejad külalislugejate hulka ja endasugused uudishimutsejad juhulugejate hulka).
Sulepuru 