Viis juttu neljalt autorilt. Charlotte Perkins Gilman, Lucy Clifford, George Egerton, Rebecca Blaine Harding Davis. Autorite eluead jäävad vahemikku 1831 -1945. Kaks ameeriklannat, britt ja austraallanna. Õudust ja realismi, protofeminismi ja ühiskonnakriitikat. Kogumik on natuke programmililine ja just viimased teemasid autoritutvustustes rõhutav.
Lood olid veidi vanamoodsad, siis siiski päris huviga loetavad. Kas sõltus see autorist, tõlkijast või teemast, aga kolm esimest õudukakallakuga juttu tundusid mulle kuidagi ümmargusemad ja lihtsamini loetavad, kaks viimast realistlikumat aga kuidagi kandilisemad ja raskepärasemad. Aga omamoodi hea täiendus isiklikule kirjandusloole oli küll. Ja meeldetuletus, et kirjanduse lugemise prille on mitmesuguseid, vahelduseks mõne teise, sedakorda siis kirjastaja(te), prille kasutada oli päris värskendav — et mõned teemad leian ma tekstist üles niiehknii, aga mõned teemad võivad otsese suunamiseta muidu varju jääda. Emotsionaalselt läks mulle kõige rohkem korda vist see kogumiku nimilugu, see järkjärguline kerimine, aga mingeid elamuspunkte jagus kõigisse lugudesse.
Igatahes ma ootan huviga, millega see kirjastus järgmisena lagedale tuleb.
Sulepuru 