Mul oli siia teemasse juba aasta alul raamat välja valitud, aga läks nagu läks, ehk siis selle valitud raamatu lugemise tuju ei tulnudki, tuli hoopis viimasel hetkel miskit muud.
See miski muu oli päris põnev lugemine. Sisult, et mis siit siis edasi saab, ja vormilt — minevikku ja olevikku lühikeste peatükkide kaupa läbisegi. Midagi väga sügavat mu meelest ei olnud, aga nii krimiliin kui armulugu kui peresaladused kui õdede suhted kui eluolu kui tööelu kui Aafrika eksootika ja ühtteist veel pealekauba said kaetud.
Selle raamatu lugemise ajal meenus mulle päris mitmeid loetud raamatuid, aga “Minu õde, sarimõrvar” oli ikkagi üsna omamoodi raamat, kuskilt tuttavad klotsid ja meeleolud olid mu jaoks omanäoliselt ja värskelt kokku pandud. Ja kuigi mul Aafrika kirjandusest puudub igasugune ülevaade, siis ma arvan, et eesti keeles näitena Aafrika kirjandusest on see raamat täitsa kohane.
Sash Uusjärve tõlge on leidlik ja ladus nagu Sash Uusjärve tõlked üldse tavaliselt on.
_____________________________________________________________________
Valik raamatuist, mis mulle lugedes meenusid:
Sulepuru 