Ma ei saa öelda, et ma pole Mann Loperit üldse lugenud, olen lugenud kahte juttu, millest üks meeldis ja teine mitte, aga ühtegi Mann Loperi raamatut ma varem lugenud ei ole. Peale ühte (ulme)kirjandusõhtut sai selgeks, et nii see jääda ei saa :)
Ma pean kõigepealt ütlema, et see raamat pakkus mulle palju üllatusi. Et on maailmalõpujärgne tulevikulugu, et on väga omapärane Põhjala mütoloogia kasutus, et on nii laia haaret kui kodukamaral tatsumist, et on tehnoloogiatega ja ühiskonnakorraldustega mängimist, et autoril on ühekorraga nii skeptiku pilku kui idealisti maailmanägemist ning hästi mõnus jutujooks. Tegelased on kaasahaaravad ja tegevustik üllatusi täis. Lõpp läks sutsu magusaks kätte ära, aga ega seda raamatut kuidagi teisiti vist polekski saanud lõpetada. Kokkuvõttes — üllatavalt meeldiv lugemine.
Nüüd peaks mingil hetkel ikkagi selle “Kellest luuakse laule” ka kätte võtma…
Sulepuru 