Siim Veskimees “Kolmas tähevärav”

Oookeei. See Veskimehe punkt ei olnud mulle kõige lihtsam, ma püüdsin seoses väljakutsega üle poole aasta “Lõputut juunit” lugeda, aga kuidagi ei edenenud, siis küsisin Seililt abi ja soovitust ja see Seili pakutud “Kolmas tähevärav” läks üsna valutult. Et ühtpidi on ju teada, mis Veskimehe raamatutes ees ootab: kosmos ja võõrplaneedid ja intriigid ja lahingud ja lauatagused pikad seletamised, mis kubisevad võõrsõnadest, mahlakat sõnavara, matšondust ja paljast kehapinda, misantroopiat ja patriotismi, ühteagu lootust ja pettumust. Mis mulle Veskimehe juures meeldib, on see, et tal on haaret ja suured ideed. Ideed ise on nii ja naa. Veskimehe kirjutamisstiil on aga selline, et mulle on tema tekstide lugemine vaevaline (kusjuures, kümme-viisteist aastat tagasi polnud, siis aga käis mingi krõks, et ma enam ei viitsi). Parema lugemiselamuse nimel tuleb oma sisemine feminist kaugele komandeeringusse saata ja mingitele asjadele mitte tähelepanu pöörata. Klišeesid, olgu veskimehelikke või muidu ulmele omaseid, oli siin muidugi kuhjas, aga see mingi oma joon käis läbi ning see raamat oli suht lugejasõbralikumalt kirjutatud, kui mõned tema muud teosed. Selles raamatus oli see “eestlane igas kosmosesadamas” isegi täitsa hästi välja mängitud ja minu jaoks olid täitsa toredad hetked need, kui mõned reaalelulised pisiasjad raamatusse kirjutatuna selles kontekstis hoopis kuidagi väljamõeldud või fantastilised tundusid. Et kui keegi veel Veskimehe lugemisega hädas on, siis “Kolmandat täheväravat” võib mu meelest siiski proovida.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s