Loetud. Ma muud ei tahakski väga kirjutada. Ma ei tea, kas see on selle raamatu viga või mõjutas mind liiga tugevalt see, et ma Loomingu raamatukoguga kuigi hästi läbi ei saa, aga ees- ja järelsõnad olid mu jaoks huvitavamad kui tekst ise. No see viimane elulugu, see demiurgi oma, see oli enamvähem, muu oli ikka suht igav. Võib-olla kui oleks raamatu lugemiseks võtnud paar aastat, et üks jutuke üle paari kuu, siis ei oleks nii igavat muljet jäänud, aga nii järjest võetuna tundusid kõik lood mulle liiga sarnased … paraku sarnaselt mittehuvitavad. Aga ma olen kindel, et mõnedele lugejatele need lood meeldivad, FB on juba mu ajajoonele vaimustushüüdeid saatnud:)
Sulepuru 