Charles de Lint “The Onion Girl”

Raamatutest, mis mulle vägavägaväga meeldivad, on mul alati olnud oluliselt raskem kirjutada, kui raamatutest, mis on kröömikesegi kaugemal täiuslikkusest.

See täiuslikkus võtab mu sõnatuks.

Võtke mu sõna, et see oli mu jaoks täiuslik lugemiselamus, sest kõik mu püüded seletada, et miks just, oleks selle lugemiselamuse niii hale ja kahvatu vari, et… 

Märksõnad paralleelmaailmad, raske lapsepõlv, loodus, maagia, kunstnikud, libaloomad, andestus, lootus, posttraumaatiline stress, vigastus, unistus, sõprus, perekond ei anna kuidagi edasi seda meeleolu, mida de Lint suudab oma tekstiga minus esile manada.

Seda tunnet, et ta teab, millest ta räägib.

Neid eskapismihetki.

Laused, mis on lihtsalt nii ilusad.

Laused, mis on mõtlemapanevad.

Lood, mis viivad ootamatutesse kohtadesse ja kohtuma ootamatute tegelastega.

Lugude tähtsus.

Fantaasialend.

Mängud mütoloogiaga.

Meeldetuletus, et see on just see, miks ma raamatuid ja lugemist armastan — võimalus saada selline lugemiselamus.

Lisa kommentaar