Sellel raamatul on meie raamatukogus peal kaks kleepsu: krimi märkiv ja noortekaid märkiv.
Krimi poolelt — küll on tore meeldetuletus, et krimakd ei pea alati 400-500-leheküljelised tellised olema, piisab vahel oluliselt vähemast mahust, et oleks karakterid, taust, põnevus, hargnevaid niidiotsi ja üllatavat lahendust — st kõik, mis ühe korraliku krimka juurde kuulub, on olemas. Eriti hästi on mu meelest selle tausta ja karakteritega, krimilugu ise oli selline keskmik, aga hargnemiste jada päris hea.
Noorteka poolelt — et jah, see noortekamääratlus on õigustatud, sest peategelane on 16-aastane ja servapidi tuleb seda noore inimese kasvamise ja maailmaavastamise teemat ka sisse, aga sobib hästi lugeda ka neil, kel nooruspõlv juba selja taga, mingit tasemealandust sisule ja stiilile noorteka-märgiga ei tehta.
Nordic noir.
Lisalugemist https://lugemissoovitus.wordpress.com/2018/01/18/christoffer-carlsson-oktoober-on-koige-kulmem-kuu/
Sulepuru 