Vahel mind kummitab see laul, eriti read “siiski ma arvan, et uni magusam…”, mõnikord on uni magusam kui ükskõik mis muu asi. See raamat on suuresti unest ja unenägudest ja teiste unenägudes käimisest ja see osa oli mu meelest päris hästi läbi mõeldud, natuke stereotüüpne küll, aga minu silmis suhteliselt uudne. Kui ma kolleegilt küsisin, et kas ta on seda lugenud, siis ta ütles, et ei, aga tema mees luges ja ütles, et naistekas, ma jäin üllatunult vaatama, siis tuli täpsustus, et noh, tegelt ta ütles, et plikade värk, ja siis läks mu nägu selgeks tagasi, see on mu meelest tõesti hea määratlus, et plikade värk, sest selle raamatu peategelane on tõesti pigem plika kui naine või isegi neiu. Noorsooulme kohustuslikust armuroosast lugesin ma mööda, aga kirimielemendid, peategelase suhted oma noorema õega, üldine humoorikas kirjutamislaad ja see unedes rändamise mõte panid lugemiselamuse pigem plusspoolele.
Sulepuru 